Raekoja platsi Kirjavara raamatupood oli tööpäeva lõpus rahvast umbselt täis. Oli 1. detsember 1991 ja Tartu Raekoja platsile pandi püsti kuusk. Oli Nõukogude Liidu lagunemise ja kaose haripunkt selles Liivimaa linnas – saabus rublaajastu viimane aastavahetus. Ning oli mu järjekordse Tartusse kohalejõudmise tähenduslik koht ja hetk.
/---/ Ostsin Puzo „Ristiisa“, mis Alot (kes midagi ei ostnud) huvitas ja mille pärast aastavahetust talle saatsin, raadiomehe Vello Lääne memuaarid ning Jüri Talveti „Teekonna Hispaaniasse“. Poest väljudes nägime kuuske Raekoja platsil. Läksime – nagu ikka tavaliselt – Kofkini bistroosse sööma värvilisi makarone, hõrgutavaid vorstilõikeid ja jäätist. Olin siiralt õnnelik.
/---/ Mõni nädal hiljem läheme Aloga lahku. Aastavahetus on loomulikult traagiline, kuid ka lootusrikas – on palju üksikuid inimesi ja võimalusi neil teineteist leida, kui senised konfiguratsioonid ja konstellatsioonid on lagunenud.
Asukoht teoses
lk 60
