Eluaastad: 1923–1966
Artur Alliksaar oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.
Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1944–1949 töötas ta Eesti NSV raudteevalitsuses.
Ta arreteeriti 1950, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ning talle määrati 8 aastat vangilaagrit. 1954. aastal lisati talle "kodumaa reetmise" süüdistus (teenimine Saksa sõjaväes) ning tribunal määras talle 25 aastat vangistust. Pärast vangistust elas asumisel Vologda oblastis. 1958. aastal tuli ta salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.
Alliksaare eluajal avaldati vaid näidend „Nimetu saar“ (1966), tema kolm esimest, juba pärast autori surma ilmunud luulekogu koostas käsikirjade põhjal Paul-Eerik Rummo.
Artur Alliksaar on maetud Tartus Pauluse kalmistule.
Teosed:
- Nimetu saar (1966)
- Olematus võiks ju ka olemata olla (1968)
- Luule (1976)
- Väike luuleraamat (1984)
- Päikesepillaja (1997)
- Alliksaar armastusest (2002)
Tema kohta:
- Artur Alliksaar mälestustes (koostanud Henn-Kaarel Hellat) (2007)
- Mõistlik, Margit. On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust (2011)
- Leo Metsar. Mälestuskilde Artur Alliksaarest. (Keel ja Kirjandus 1988, nr 1 lk 46–51)
- Sõna on mu kirg ja nõrkus (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju, kommenteerinud Mart Orav, Akadeemia 1990 nr 1, lk 137–167 ja nr 2, lk 372–399)
- Madis Kõiv. Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega (Akadeemia, 1990, nr 6)
- Henn-Kaarel Hellat. Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte (Kogumik „Raamatu sisse minek“, 1991, lk 115–135
- Eino Lainvoo. Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis. (Akadeemia, 1995, nr 8, lk 1633–1638
- Hasso Krull. Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart. (Looming, 1998 nr 5, lk 776-784
- Artur Alliksaare dokumenteeritud legend (koostanud Paul-Eerik Rummo, Keel ja Kirjandus, 2003 nr 4, lk 298–307
- Eino Lainvoo. Artur Alliksaare saatusekaaslesena Narva laagris. (Looming, 2011, nr 10, lk 1386–1408
