Minu esimene elu. Vene kirjanduse õppejõu…

/---/ vene kirjanduse õppejõu Valeri Bezzubovi arvates ei piisanud Aleksandr Tvardovski poeemi „Vassili Tjorkin“ iseloomustamisel vaid faktist, et „põhimõtteliselt oli Vassili Tjorkin üks mõttetu mees“. See oli mul meelde jäänud eelmisest õhtust, kui me palusime vene kirjanduses kodus oleval Peeter Oleskil anda meile eksamil küsitavate teoste kohta lühiülevaateid ja kes just selliste sõnadega Tvardovski kangelast iseloomustas. Kuigi ma püüdsin lennult fantaseerida, miks Tjorkin oli mõttetu mees, sai Bezzubov peagi aru, et ma pole kõnealust raamatu lugenud. Kuid selle asemel et mind kohe korduseksamile kupatada,, vaatas ta mind pikalt piidleva pilguga ja küsis siis: „Kas teie isa oli sõja ajal Musta mere ääres?“ Mulle tuli meelde küll papsilt kuuldud lause, et ta oli sõja ajal kuskil Lõuna-Venemaal tööpataljonis, aga kuna ma kartsin, et kindlasti sai ta seal miski sigadusega hakkama, siis pidasin targemaks sugulussuhet eitada. Selle peale teatas Valeri, et ma olen läbi kukkunud ja pean eksami uuesti sooritama. Hiljem selgus, et Bezzubov oli minu järel vastanud Peeter Oleskile rääkinud, et tal oli sõja ajal olnud sõjaväes üks Osolini-nimeline sõber, kes olnud vahva mees ja ta korra miskist täbarast olukorrast ära päästnud ning et kui too eelmine vastaja oleks olnud selle Osolini poeg, siis oleks ta mu läbi lasknud. Seda kuulnud, lugesin ma korduseksamiks kõik nõutud teosed läbi ja väljusin eksamilt puhta viiega, olgugi et ma Bezzubovile siiski ei maininud, et tegelikult olen ma tema omaaegse sõbra poeg.

Teosest
lk 129–130