See reisiseltskond seisis laugja serval, kust telliskiviklibune maantee alla vonkles. Tee kulges siis üle kõrgemaks ehitatud teetammi läbi madalate luhaheinamaade, läks läbi viletsa eeslinna serva ja jõudis laia sügavrohelise jõeni, mida eestlased teiste jõgede emaks kutsusid. Künkalt paistis hästi ära palkidest ehitatud praam, millega ratsanikud üle jõe saavad ja mis sadamasse viib, kus mõnelt lodjalt parasjagu kaupu maha lossiti. Maantee hargneb seal sadama juures kaheks. Üks haru läheb sealt otse läbi uhke värava linna sisse ja teine keerab müüriga kaasa ning lookleb selle veert pidi lõuna poole.
Aga igaüks, kes põhjast Tartule läheneb, peab esimese asjana ära nägema, mis linn see selline on, sest võimas piiskopiloss ja sellest veidi eemal seisev kahe torniga katedraal paistavad teelisele kaugele ära. /---/
Ja eks kõik teavad siin hästi ka seda, et just Tartu piiskopkond on ristirahva impeeriumis kõige idapoolsem ja et siit edasi tulevad ainult skismaatikute maad. /---/
Lisaks katedraalile võis siit künkalt kokku lugeda, et Tartus on veel kuus kirikut, millest kaks olid kloostrite omad, ja seda oleks olnud ühe väikese linna kohta tõesti palju, kui Tartu ei oleks mitte piiskopkonna pealinn olnud. /---/
Siinse rahva kohta öeldakse samuti, et nad on upsakad ja peavad ennast kaubalinnade rahvast paremaks. Ja mis sest, et nad on samasugused hansakaupmehed, lähevad nende maksud ja annetused vaga piiskopilinna ülalpidamiseks ning vaimuelu toetamiseks. Tartus olla paremad ja rohkem õpetust saanud toomhärrad ja kirikhärrad, ja et ka Roomas peetakse Tartut kõrgesti au sees just sellepärast, et see on kõige idapoolsem kants ristiriigi serval.
