Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat. Ilus suvepäev hakkas...

Ilus suvepäev hakkas õhtupoolikusse kanduma, nad kõik lehkasid hobusehigi järele ja igatsesid hirmsasti ühte toopi jahedat õlut, aga enne veel, kui nad selle saavad, tahtsid nad hetke eemalt imetleda seda kuulsat piiskopilinna, sest Tartu asub jõeorus ja kes sellele põhjast läheneb, temale paistab linn ja ümbruskond nagu peopesal ära. 

Melchior Wakenstede oli nende ratsanike seas ja nüüd ronis ta oma teldri seljast maha ja vaatas ühes teistega seda linna, kus ta ei ole käinud ehk üle kümne aasta ja mille linnamüür ja tornid on vahepeal jõudnud priskemaks ja kõrgemaks kasvada ja mille kirikud on saanud uhkemad tornikiivrid, ja mille pärast selle linna uhkuse ja jonnakuse ving on aina kangemaks kääritanud.