Vene luuleklassiku nime kandnud mootorlaev „Lermontov“ ehitati 1953. aastal Saksamaal. Laeval oli 60. aastate lõpul Tartus tehtud sisetööde käigus kajutikohtade arvu tõstetud 56ni, kuigi tavaliselt oli neid umbes 30.
„Lermontov“ on üks suuremaid laevu, mis on Tartu jõesadamat külastanud – pikkus 43, laius 7,1 m, süvis 1,5 m, lainetaluvus 2 m. Laev oli kahe diisliga ja kahe sõukruviga. Lisaks oli laeval ka eraldi katel, millega köeti kajuteid ja salonge. Laev oli nii suur, et tal oli Emajõel probleeme ringi keeramisega, Võidu silla all oli siiski õnneks piisavalt ruumi manööverdamiseks. „Lermontovi“ iseloomustas ka hea püstuvus.
Selliste tehniliste parameetrite juures pole ime, et alguses sõitis „Lermontov“ paar aastat hoopis merd, sh ka Virtsu–Kuivastu liinil. Alates 1959. aastast kurseeris laev Peipsil. Kõigepealt liikles ta umbes 10 aastat Tartu–Pihkva liinil reisilaevana ning pärast eelmainitud sisetöid tegutses juba kruiisilaevana. Pikimad Peipsi kruiisid kestsid 12 päeva, mille sees oli näiteks kolmepäevane peatus Pihkvas.
1976. aastal jäeti „Lermontov“ seisma ja tehti hotelliks, 80. aastate lõpus veeti see Pihkvasse ja müüdi Pihkva Noorte Meremeeste klubile. Hooletuse tõttu avas keegi kingstonid, laev uppus ja seisis veel pikka aega nii, et vaid vööriots ja mastitipp olid veepinnal. Laeva edasiseks saatuseks oli saada lõigutud vanarauaks.
