Tartu kohal taevas on tumm,
vakka on raekoja kellade hääl.
Talvises vaikuses viirastuv lumm
valendab Toomemäe nõlvade pääl.
Pilvelippude võimukas tiib
üle majade sirutab end.
Lumesädemeid rändele viib
tuulte kestev ja rahutu lend.
Avaneb taevas ja kuu terav sirp
lõikab kiriku hõbedast tippu.
Talvise vaskvalge vaikuse kilp
vajub katuste servile rippu.