Et palju kannatanud ja käest kätte käinud Tartu oli saanud hariduse ja vaimsuse keskuseks mitte üksi Eestimaale, vaid ka suurele jaole Ida-Euroopast, selles on niisiis oma osa sakslastel, poolakatel, rootslastel, aga ka venelastel, kelle ajal ülikool küll suleti, kuid palju aastaid hiljem taas avati. Aga ikkagi vast ennekõike eestlastel, nii tolleaegsetel kui ka hilisematel, kelle maa peale see hariduse ja vaimsuse keskus oli rajatud, kes seda keskust on toitnud mitte üksi ihulise, vaid ka vaimse toiduga, mõjutanud oma põldude, metsade ja taevalaotusega. Küllap on isegi Tartu müüride lähedusest läbi voolanud Emajõel selles oma osa.
/---/
Aga kodused tööd nõudsid sellest hoolimata tegemist.
Asukoht teoses
lk 155–156
