Mõnes mõttes olime ikka täielikud vastandid, mina laisk ja lohakas, hooletult riides, armastasin koolist poppi visata ja mööda linna hulkuda. Tartut avastada. Tema käis muusikakoolis, mängis klarnetit, mina tegin sporti, sõudsin tema akende alt mööda, mõtlesin siis alati, oleks hea, kui ta välja vaataks. Sõbrad olime aastakümneid.
Me mõlemad elasime Supilinnas, ent tema Emajõe tänavas, mis on tolle toona vaese linnaosa eliitrajoon oma uhkete valgete, kolmekorruseliste majadega.
Tean kindlasti, et Jaan ei lähtunud kunagi omakasupüüdlikest printsiipidest, teda juhtisid alati kõrgemad väärtused: õiglus, tõde, üldsuse ja eestluse kasu.
Mäletan, kuidas me kahekesi tegime oma klassi hümni. /---/
Hiljem tegime Jaaniga veel väikest, kirjandusele pühendatud seinalehte koolihoone teisel korrusel. Siis oli seltsiks terve ASURA, kirjandusrühmitus, kuhu kuulusid lisaks meile veel Tiit Sinissaar (S), Kaur Alttoa ja Jüri Adams (A-d).
