Supilinna armastajad, I. Kollal oli Gogoli-nimelise…

Kollal oli Gogoli-nimelise raamatukogu lugemissaalis kindel laud, sinna võis ta jätta oma asju, kui ta lahkus, niisugune privileeg oli antud talle kui igapäevasele käijale. /---/

Harilikku rampsi tuli minna Hariduse tänavast, kuid Gogoli lugemissaali pääses jõe poolt. Poiss siseneski selle uksest ning tõusis ühe hooga teisele korrusele.

/---/ Aknast nägi Oktoobri puiesteed, millest ta oli just üle tulnud, nägi Siiri panka ja Emajõe-äärset parki ning talviti, mil pargi võimsad pärnapuud olid lehetud, ka Emajõge ennast, tavaliselt siis lume ja jää all.

Teosest