Imma Mesilane oli ülikoolist vaid mööda käinud, tema ei mõistnud studioosuste žargooni, ta ei teadnud, et Aeglaseks Surmaks kutsuti kahe haljasala vahelist võrdlemisi järsu kallakuga kruusateed, mis tõusis ülikooli majandushoone kõrvalt Kingissepa tänavast üles Toomemäele ning mida mööda üliõpilased ähkisid-puhkisid Toomkiriku varemete ühte poolde rajatud raamatukokku.