Kuuekümnendate alguse Tartu erines Tallinnast selle poolest, et Tartus uskusid noored „inimnäolist sotsialismi“, Tallinnas ei uskunud. Tartlased pidasid tallinlasi kergemeelseteks ja küünilisteks, tallinlased tartlasi tõsimeelseteks ja vanaaegseteks. Kusjuures „vanaaegsed“ ja „tagurlikud“ olid tartlaste silmis just tallinlased.
Sel ajal kui Tartu tudengid panid oma uuendatud komsomolikomiteele palju lootusi, laulsid Tallinna tudengid metsavendade laule ja vaatasid Soome TV-d.