Mänguasjamuuseumi leidis Lillekäpp kergesti üles. See oli pikk punane puumaja Toomemäe ja Ülikooli ligidal. Luukidega akende kohal olid väikesed puust nikerdatud mänguasjad ning kahe poolega ukse kohal istusid puust voolitud kloun, nukk ja karu.
„Tere!” hüüdis Lillekäpp ukseseltskonnale. „Kas teie oletegi muuseumimänguasjad?”
„Meie oleme muuseumi valvurid,” vastas Kloun. „Niipea, kui lähikonnas midagi kahtlast märkame, anname korstna kaudu Korstnakollile teada ja tema lööb siis muuseumis lärmi lahti.”
„Kes on Korstnakoll?” küsis Lillekäpp. „Kas tema on ka mänguasi?”
/---/
„Mul tuleb kõigiga, kes muuseumis elavad, tutvust teha,” ütles Lillekäpp. „Ma olen nüüdsest mänguasjade direktor.”