Soe õhtu...

Soe õhtu
luht võtab mind vastu
avali süli

pardipojad libisevad
oma laial voodil
valgete pehmete pilvede vahel

pajud ujutavad
kõrges kaldavees
oma pikki nukraid oksi

mälestused veavad neid
möödunud aegade mutta

pimedus lasub nüüd mu õlgadel
kui surm

 

Teosest
lk 157