Veritasu Tartus. Vihm peksis vastu…

Vihm peksis vastu müüre ja iilid lajatasid sellise hooga, et ähvardasid katuseid kangutada või linnamüüride vahel olevad puud kummuli lükata. /---/

Üks kogu liikus mööda pimedaid tänavaid Riia väravast Veretorni suunas, vaadates kogu see aeg enda ümber. Ta polnud kunagi Veretornis käinud ega teadnud, kus see asub. Ka kutsuja ei teinud tema tööd kergemaks, sest käskis ise torni asukoha leida. Miski praksatas ja mees vaatas tagasi. See oli siiski vaid puu, mis ähvardas tänavale kukkuda, ei muud. Nii jätkas liikuja oma teekonda Veretorni sihis. Ta teadis selle asuvat Nunnaväravast järgmisena. Tolle asukohta teadis ta hästi, sest samast tornist olid nad päästnud ühe lodjasulase. /---/

Riia väravast linna tulles oli ta suundunud Raekoja tagant läbi ning siis pööranud kura kätt, pärast seda aga järgmisest tänavast kohe hüva kätt. Mööda nõlva veerul asuvat tänavat liikus mees nunnakloostri kõrval asuva väravani. Viimase tänavakõveruse tagant välja astudes märkas ta värava juures vahte ning tõmbus majade varju tagasi.

Asukoht teoses