Kirjad Karlova mõisast. Karlova mõis paikneb…

Tõlkija

Karlova mõis paikneb linna Riia-poolsest küljest piirava kõrgendiku idaosas. Väike puudesalu eraldab seda linnast, mis ulatub otse mõisa aiamüürini. Linnaminekuks tuleb vaid mäest alla laskuda ja poolteistsada sammu jalutada. Siin su sõber elabki. Oma maja akendest näeb ta kõrgendiku jalamil laiuvat linna, näeb Emajõge, millel liiguvad aeglaselt Peipsilt tulevad hiigelsuured lodjad valgete purjede all, näeb vähekasutatavat Pihkva postmaanteed ja elavat Riia teed, kus kihutavad vahetpidamatult toredad ekipaažid, rasked postitõllad ja kulleritroikad. Siin on sama tihe liiklus nagu linnatänaval. /---/

/---/ Peaaegu kõik kodanikud elatuvad tudengitest ja ümberkaudsed mõisad varustavad linna toiduainetega; nõndamoodi ringleb raha, mida kulutavad üliõpilased ja professorid. Seepärast sõltub siin kõik ülikoolist ja aeg on jaotatud ülikooliloengute järgi. Kell üks päeval süüakse kogu linnas lõunat, kell kuus juuakse teed, kell kaheksa või üheksa on õhtusöök, kell kümme (talvel) minnakse magama, kuna tõustakse tavaliselt kell viis või kuus hommikul. Üksikud rikkad aadlikud moodustavad siin erandi, aga sedagi vaid tunni piires. Kogu linn tegutseb nagu kellavärk. Sa võid kindel olla, et ei eksi kunagi oma arvestustes, eriti talvisel ajal. On teada, millal kedagi võib kodust leida ning kus keegi viibib teatud päevadel ja tundidel. Äärmise vajaduseta või olulise põhjuseta ei tülita keegi naabrit ilmaasjata hommikuste visiitidega; enamasti käiakse üksteisel külas kella kuue või seitsme ajal õhtul. Keegi ei lähe kutsumata lõunale – mitte sellepärast, et ta peab naabrit kitsipungaks, vaid seetõttu, et igaüks hindab oma pereelu ega taha tülitada teisi. Seevastu ollakse siin üsna külalislahked. Aadlikud, professorid ja rikkamad kaupmehed kogunevad sageli isekeskis lõunale, õhtusöögile või teejoomisele, ja kostitavad üksteist küll pillava toreduseta, kuid väga hästi. Talviti toimuvad siinsetes klubides avalikud ballid, eriti aastalaada ajal.

Teosest