Ma armastan teatrit, kuid mitte anatoomilist, seepärast imetlesin toredat rotundi, kus toimuvad lahkamised, ainult väljastpoolt. Üks arstiteaduse üliõpilane ütles mulle, et siinne anatoomikum tunneb puudust laipadest praktika jaoks. Kuna ma pole meedik, siis tundsin salaja sellest rõõmu ega häbene inimesena seda tunnistamast. Antud asjaolu kinnitab, et Tartus on vähe vaeseid inimesi, kes peavad hospitalis surema ja põetamise eest oma kehaga maksma. Milline kahetsusväärne paratamatus teaduse progressi huvides!