Tartu on vaikne. Katkend luuletusest

akna taga on ilus kuigi lubati sadu –
rahulikul vaatluspostil ülikooli ja
Tõnissoni kuju juures ta
ootab tormi Tartu on
aga vaikne
suviselt

tuleb vastu või käib täpselt mu ees
piki Rüütli tänavat käe otsas kulunud portfell
vanamoelises palitus mees

möödub ja kõnnib täpselt mu
ees pildistamiseks
hästi positsioneeritud valges pintsakus naine
beež õlakott harmoneerub sama tooni
juustega jalas mustad püksid mehelik
on see ta look mehelik ta
elukutse kellega veedab ta jaaniöö
foto ei vasta

/---/

eilsed uudised on su üheksakümnendad
kogu see 20. sajand
näeb oma kaamet peegeldust
Rüütli galerii aknalt
või juba uue

ihaldusväärse sajandi nägu

Asukoht teoses