Sajandi algul oli Tartu veel ainus Tartumaa linn. Alles Eesti iseseisvuse ajal said linnaõigused Otepää, Elva, Jõgeva, Kallaste ja Mustvee. Tartu oli Eesti kõige nooruslikum linn, koolide linn, kõnelemata ülikoolist, mis oli asutatud Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt juba 1632. aastal.
Kuni Eesti iseseisvusaegse maareformini kuulus tunduv osa linna aladest mõisnike valdusesse. Linna ümbritsesid Tähtvere, Ropka, Tamme, Maarja ja Jaama mõisad. Karlova mõis oli kasvanud linna sisse. Mõisade pargid olid eraomandiks, seega üldsusele suletud. Linnarahvale oli kasutatavaks haljasalaks väike Barclay plats, Tartu ülikoolile kuuluv Toomemägi ja puiestik Kivisillast põhja poole. Toomemäe eraldatud osa nimetati Kassi-Toomeks, mis oli täiesti korrastamata ja mille Veski tänava poolset osa kasutati jäätmete väljaveopaigaks. Õhtuti oli Kassi-Toome pime. Kui kõneldi kallaletungimistest ja röövimistest, siis toimusid need enamikus selle mäeosa piirkonnas. Ka Toomemägi ise oli õhtuti müstiline, ainult paar pisikest gaasilaternat vilkus käidavamate kõnniteede ääres. Õhtuti üle Toome minnes kasutati tavaliselt jooksusammu.
Emajõe-äärset puiestikku, hiljem Vabaduspuiestik, kasutati osalt turu- ja laadaplatsiks. See oli korrastamata ja mõnevõrra kahtlase kuulsusega. Ma ei mäleta, et seal oleks jalutatud, igatahes mitte õhtuti.
Asukoht teoses
lk 7
