Söödist Econi. Nagu juba rääkisin...

Nagu juba rääkisin, hakkasin üsna varakult käima Õpetaja tänava Kirjanike Majas. Sääl oli nii nooremat kui vanemat rahvast. Peeti ettekandeid, arutati uusi ilmunud teoseid. Alguses oli maja juhataja Johannes Feldbach, ilmselt karmide aegade kogemustest ära hirmutatud väike inimene. Hiljem sai Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimeheks Kalju Kääri. Kalju Kääri oli hoopis teistmoodi inimene, kellel oli ka tugevam seljatagune. Ta oli, kui ma õieti mäletan, olnud Eesti Korpuses ja oli vist parteilane, aga tema olemisest, suhtumistest mingit kurja valvsust küll silma ei paistnud. Hando Runnelgi hindas teda, öeldes, et Kääri on ikkagi eestiaegne inimene. /---/ Kääri aeg oli Kirjanduse Majas hoopis vabameelsem ja huvitavam kui varem.

Teosest
lk 41–42