Linna saabuvad hakiparved peavad oma harilikku linnukeelset lärmakat sõnasõda liigikaaslastega, kes on otsustanud päeva paikselt linna puuvõrades veeta. Ehk see polegi sõnasõda, vaid muljete vahetamine saabujate ja kodukaitsjate vahel. Võimalik. Küllap on näpunäiteid nii saabujatel kui siinolijatel ning enne pimedust ja öörahu on see arvamuste vahetamine just paras ajatäide. Rahutud ettevaatlikud linnud tõstavad kollektiivset hoiatavat häält iga tuulepuhangu puhul, mis Toomemäest üle käib ja nad varmalt lendu sunnib tõusma. Nähes peagi kõik endiselt ohutu olevat, laskuvad nad taas endisele kohale võrades. Erinevalt suurematest liigikaaslastest varestest saavad nad ohtu tajudes lennata parves ja iseloomulike häälitsustega parve koos hoides ööselgi. Nad võivad Toomemäele pimedas taevas tiiru peale teha ja laskudes taas eksimatult puuvõras oma koha ära tunda. Toomemägi tundub neile koduks hästi sobivat, millele viitab seegi, et siin asub maailma suurim hakikoloonia.
Asukoht teoses
lk 93
