Vastupanu vägi. Lehte on uhke...

Lehte on uhke selle üle, et taipab õhust, kus suhkrut müüma hakatakse ja oskab olla nagu mõne sabasseisja laps, koos temaga ennast kauplusse nihverdada ja pool kilo kätte saada. Turu tänava endises vaestemajas on pood, seekord on ukse taga paras möll, sest miilitsaid pole näha. Lehte võtab rublad hambusse, roheline on kolmene ja sinine on viiene, taskut sitskleidil ju pole, ja hakkab trügijate jalgade vahelt neljakäpakil ukse poole tüürima. Uihh, kuss, kass! kiljatab naisterahvas, kui Lehte on peaaegu päral. Jah, uksel on ta küll, aga rublad on hammaste vahelt kadunud! Maha on pudenenud. Kuhu? Ainult trügivaid jalgu on näha. Tuleb tühjalt koju minna.

Teosest