Lodjakoja Jõmmu, kaunilt kohmakas,
lõikab volbriöist lainet,
lastiks vetesinised teklid ja õllesed hõisked.
Jõel sõelub lotjasid paksult kui heeringaid parves.
Vene alustel tündrites tuua on kala ja sibul,
tagasi vahetuskaup, mis vili või liha.
Muidki keeli kostab, võõraid viise veereb,
rauda tuuakse, viiakse lina ja kanepit.
Trümm võib peita ka hõlmaaluseid asju,
raehärrade peent tubakat, lõunamaa vürtse,
prouasrahvale hiina siidi ja brüsseli pitse.
Üks lodi on pikk ja hall nagu orjale töö.
See küüditab saksa soost antvärke perega tükkis
Pihkvat ehitama. Igaveseks ajaks.
Jõmmu vastutervituseks ei tõuse sealt ühtki kätt.
Asukoht teoses
lk 13
