Aga enne suurt sõda elas Vassel väga uhkesti. Tartu kesklinnas Emajõe lähedal oli tal kuuetoaline korter, kus pidas ka teenijat. Viive annab mulle mälestuseks Vasseli visiitkaardi, kus on loetletud tema kolmest kõrgharidusest kaks, millega ta lõpule jõudis – majandus ja juura. Kõigepealt läks Vassel õppima hoopis arstiks, aga hakanud anatoomikumis öökima.
Tartus oli tal advokaadipraksis. Saan oma käega katsuda Vasselile kuulunud eksemplari Eesti vabariigi esimesest põhiseadusest. Tema visiitkaardil märgitud aadressil Kompanii 8 seisab praegu ilus vana kivimaja, mille silmatorkavaim osa on punane plekk-katusega torn. /---/
Vassel paistab olnud sõjaeelses Tartus tuntud tegelane. Postimees kirjutab 1936. aastal, et „diploomitud edasiõppija” Vassiili Randmets otsib oma suurele rahvaluulekogule uut omanikku – korter olevat maha müüdud ja peremees kavatsevat naasta sünnikohta Muhusse. /---/
Vasseli elu lõikas julmalt läbi sõda. Võib oletada, et kõvasti mõjutas tema närvikava Tartu pommitamine, kus olevat ka tema korter kannatada saanud.
/---/
„Ta valis väga, keda üle oma läve lubas,” väidab Viive. „Tema juurde pääsesid ainult sugulased või haritud inimesed. Need olid tema kaks tingimust.” Lolle polevat Vassel sallinud. Viive möönab, et ju oli suhtumine kahepoolne – Vassel olnud, nagu Viive väljendub, veidi arrogantne. „Ta oli ju harjunud Tartu ja Tallinna elegantsete kohvikutega,” sõnab Viive. /---/
Ajaleht „Film ja Elu: Huvitav shurnaalleht” on 1936. aastal avaldanud reportaaži „saarlaste parlamendi” istungist Tartu öölokaalis Sinimandria. Istungi avas advokaat Vassiili Randmets. Tol väga hoogsal koosviibimisel tuletasid saarlased kirglikes sõnapalangutes meelde oma esiisade hirmsaid vägitegusid – Sigtuna põletamist ja hädaohtlikke mereretki. Lehes kiidetakse saarerahva huumorimeelt, millega võrreldav olevat vaid inglastel.
