Noorukese suvereporterina Õhtulehe Tartu toimetuses töötades kohtusin akadeemik Jaan Eilartiga, kes pidas end Smuuli heaks sõbraks, aga oli temas napsitamiskombe tõttu pettunud. Eilart kuulutas, et teab Smuuli kohta fakte, mida ei sündivat kirja panna. Ta jutustas mulle oma tõe, kuidas Smuul oma viimastel aastatel elas ja suri. /---/
Need on sünged lood, suure kunstniku nukker finaal. /---/
Pealegi oli Eilart suur joviaalne mees, kellele meeldis sama suurelt praalida. Ta olevat olnud ka Panso lähedane sõber ja viibinud Tuglase viimsete hingetõmmete juures.