Elu on sõna. Täpselt on meeles...

Täpselt on meeles esimene kohtumine Mart Kivastikuga. Saime mõlemad aastal 1992 Sirbi aastapreemia. Toimetus kutsus laureaadid pidulikule koosviibimisele. Ma ei tea, kas see algas Pegasuses, aga igatahes seal ta lõppes. Kivastikul oli seljas vägev hall kampsun ja ees habe. Jõime konjakit. Mina sain auhinnaks viskiklaaside komplekti ilusas helesinises karbis. See jõudis minuga hiljem Tartusse ja seal ka NAKi tuppa, kus järk-järgult hävis motiveeritud joomingute käigus või lihtsalt kogemata. Loodan, et Mardil on enda oma alles.

Teosest
lk 32