Tartus tähistati ka oma pidulikku, kuid kurba päeva: igal 14. jaanuaril meenutati kinnipeetute elajalikku tapmist lahkuvate punaste poolt 1919. aastal. Tapetute hulgas, millest oli juba jutt, oli olnud kolm õigeusu jumalateenrit – peapiiskop Platon, ülempreester isa Mihhail Bleive ja Uspenski kiriku vanempreester – minu vanaisa. Tapeti luteri kiriku pastor Traugott Hahn, mõned eestlased ja juudid. See oli kurb sündmus kogu linnale.
Selle päeva tähistamine lõpetati 1940. aastast.
75. aastapäeva puhul 14. jaanuaril 1994 paigutati luterlaste ja õigeusklike korjandusega kogutud raha eest memoriaaltahvel selle maja seinale, kus oli toimunud tapmine (nüüd on see lasteraamatukogu).
Aga ülestõusmispühad! Kannatusnädala aja ülestõusmispüha öö jumalateenistused olid alati sündmuseks. Eriti kaunistas pühi kirikukellahelin – esimesel ülestõusmispühal võis igaüks minna kellatorni ja kella lüüa. Kolme esimese ülestõusmispüha ajal toitu ei valmistatud: kõik oli valmis tehtud enne – nii kulitšid kui ka pasha, värvitud munad, küpsetatud kintsutükk, sült, pirukad ja puljong.
Asukoht teoses
lk 50
