Tartu. 2. Katkend luuletusest

Väike unine Tartu
Väike vana Euroopa ...
Hõljume suveharjal
ühest kohvikust teise
/---/
Siin Tartus pöörab öö
äkki ärevalt külmaks
Ärkan
Tähtvere tänava tuhande esimese maja
külma kivikatuse all
unistan ja ootan
uue hullu hommikuni välja
kui see iidvana Liivimaa linn
ärkab oma äridele
tõuseb oma tujudele
tunneb tuikavat armastust
enne infarkti
magusat ja pahelist eluvärelust
enne lõpplikku arhitektuurimälestiseks
kuulutamist
/---/
Teosest
lk 112–113