Villem Alttoa

(väliskirjandus)
Hääles mahe rahulikkus,
silmis soojad päiksekillud.
Sõnus sügav sisurikkus,
fakte nagu käisest pillub.
Kortse näol, kus elu karmus,
hingesoojus pehmeks muudab.
Noorelt kirjandusse armus,
meidki nakatada suudab.
Avab iga teose hinge,
jutustades silmad suleb.
Goethe „Fausti“ sisepinge
otse meie hinge tuleb.
Vaimustust saad igast palast.
Hoiatab, et meelde sööbiks:
„Ela nõnda, et ei valaks
Saatus lõpuks sindki Nööbiks!“
Teosest