Usust ja kõigest muust. Katkend luuletusest

Ära vaata õieli suve silmisse
jääd kinni kiud- või rünkpilvisse.
Karm tümakas üle Tartu linna,
iga hinna eest.
Eest-lased, eest-lased, eest-lased,
eest.
Mis jääb sest suvest?
Pärnade järelmaik ja -lainetus,
hilised jasmiinid Kroonuaia piiril,
ainult küps lõhn suurte prügikastide taga,
botaanikaaia kaarenurk
ja pahvakas roosilehka Emajõel.
Mu isamaa. Vaga.
Karm tümakas üle Tartu linna,
hinna sees.
Õel kainetus.

Jääd põlvini kinni pilvisse,
kui vaatad suve silmisse
põhjani.
Armastuse värv on sinine.
Eile, maikuises Pariisis, hakkas koitma. Mullegi. Lõpuks.
Chagalli järeleaitamistunnid Luxembourg’i palees
ohtlikult hilja.
Mida selle kahetsusega pääle hakata täna,
Supilinnas? Keda nakatada?
Tümakas üle Tartu linna.
Kamarilja.
Teosest