Ta polnudki nõnda rumal,
et leinanuks professuuri,
kui sageli sõber humal
ja politsei pistsid ta puuri.
Ei ta vaevandki oma pead,
kui pankrotti jättis ta teadus –
igas halvas on omajagu head,
see on juba looduse seadus!
Ja kui võlgasid liialt sigis,
ta trööstis end nii et –
et istuda püksata pigis
ei riku ju riiet!
Ei pigist, vaid Emajõest püüdis
üks kalur ta porsunud keha –
laip otsekui veenata püüdis:
vannivett pole vajagi teha!
Protokollis, mida Viimane Kohus
kord peab, leidub kindlasti lõige:
„Selles maailma tohuvabohus
tudeng T oli ainuke Õige.“
Asukoht teoses
lk 64–65
