Tartu, hilisõhtu
mõtted ekslevad mööda
une-eelseid radu –
olla neist lahti, taganend
eemaldund vaikusse.
teisel pool akent
õitseb magnoolia
ta õied on valged –
nad lõhnavad valgelt
selgelt, helgelt ja avaralt.
kui hing võiks minna puu sisse
kui hing võiks minna puu sisse
kui hing võiks võtta puu kuju
kui hing võiks võtta puu kuju
oleks mu kodu magnoolia valgetes õites
mis teavad nii hästi:
täies elujõus olles
on nad juba hääbunud.
Kui õitsevad ära
on ikka veel
virged
avali
noored.
mõtted ekslevad mööda
une-eelseid radu –
olla neist lahti, taganend
eemaldund vaikusse.
teisel pool akent
õitseb magnoolia
ta õied on valged –
nad lõhnavad valgelt
selgelt, helgelt ja avaralt.
kui hing võiks minna puu sisse
kui hing võiks minna puu sisse
kui hing võiks võtta puu kuju
kui hing võiks võtta puu kuju
oleks mu kodu magnoolia valgetes õites
mis teavad nii hästi:
täies elujõus olles
on nad juba hääbunud.
Kui õitsevad ära
on ikka veel
virged
avali
noored.
Asukoht teoses
lk 46
