Kuid vastajal on niisked silmad:
„Kas mäletad veel kevadet,
kui Toomelt siniselged ilmad
tõid sulisevat sulavett...?
Kui juunituule sametsõõmus
all luhal hällis kastehein,
ja olid päikesest ja rõõmust
mu huuled punased kui vein...?
Kui nagu kuldseid litreid pildus
saluute vana-aasta öö;
kui aaret hoidsid iga kildu
siis meie sõprusest ja tööst...?“