Sust laule, Taaralinn, on mitut moodi,
suur hulk on tundeid salmikuteks murtud –
kes sinu karmi saatust mõttes kurtnud,
kes sind kui rahva südant ülistanud oodis.
Nii on see olnud. Laule luuakse ja loodi,
käib värsijalg su tänavail, nii ajapikka.
Ja avastatakse, mu linn sus uut ju ikka.
Loob iga laulik uued mõttenoodid.
Üks nendest olen, kes siin näinud valgust,
kes oma esimesi samme seadis,
aeg-ajalt purjedesse kogus tuult.
Nüüd, sõber, enne pika rännu algust
ma lahkumiseks ütlen sulle tead mis –
taas tulen, kui on viljad küpsed elupuul...
Asukoht teoses
lk 20
