Raekoja plats

Siit üle meid jooksutab kiirustav päev:
hetke ehk kleepume vastu vitriine
kus risti on väänatud dźemprite käed
ja kirjapood pleegitab siledaid riime.
Sagivad kõnniteel sassoonis pead,
lõuendist kotid ja marraskil närvid.
Valgetes ruutudes autode reas
kiiskavad klaasid ja veiklevad värvid.
Roosane Raekoda heledalt taob
veerandiviilakaid tundidest lahti;
killuke mööduja eluloost kaob,
elada mida polnudki mahti.
Kuhugi jõudma ja midagi leidma
väikeses linnaski kihutab aeg...
- Pilkavalt meestepoe kepiga keigar
tühi-kõik-näoga ruttajaid kaeb.
Teosest
lk. 16