Päev rebitud ja hajali...

Päev rebitud ja hajali
talvetaevas narmendamas
mustade puuvõrade okastraadis
katuseks
lumes viltu ja kössis
juudi surnuaia heebreakeelsetele eesti kividele
hajali kui tedretähed
su mõttesseeksinud näol
räbalduva raamatu kohal
ülejõelinna külmas hääletuses
liivatamata kaldatänavail
öö ja päev kordamööda kukkumas
vaikija kes kustutab kirjatähed
teekäija kes kulutab kivi teemandiks
äratab külmas koopas leekiva lille
surelike sõrmede soojenduseks
märgutuleks taevastele ratsanikele