Millest küll mõtled...

Millest küll mõtled toomel istuv von baer
üle saja aasta ühtmoodi kortsus sul püksisäär
ning pikalt ja vaikides toolile toetud
raamat põlvel ega saagi vist läbi sul loetud

sest oled juba nõnda auväärses eas
ei möödujaid märka
ning paistab
üks mõte sul keerleb vist peas

kuid olid ajad sind ka alllinnas nähti
kui noore mehena õppisid ülikoolipäevil arstiteaduse tähti
kõik suured teod ja avastused olid siis alles ootamas ees
ning noorus pulbitses sinu ümber ja sinu sees

ees oli ootamas pikk ja kauge rännumaa
läänemeri volga lapi ja novaja zemlja
ning königsbergis ja peterburis sa teadusemeheks olid
ja siis vanadusepäevil taas tagasi tartusse tulid

sa uurisid sündi anatoomiat looduse lugu
linde loomi kalu ja ka inimesesugu
su nimi sai suureks juba sinu eluajal
sa astusid oma pikal kaheksakümne neljal aastarajal

ja kui sa siis viimaks läksid su mälestus pronksi valati
ja olgu kevad suvi sügis või talv sa istud toomel nüüd alati
põlvel raamat mis iial ei läbi saa loetud
ning pikalt ja vaikides toolile toetud
sest oled juba nõnda auväärses eas
ei möödujaid märka ning paistab üks mõte sul keerleb vist peas