Linn on öiti...

Linn on öiti pimendatud nagu suure
sõja ajal Klaasid niiskelt läigatavad
kui ma möödun hetkeks loovutanud enda
kalgi pinna puudutuses Kardin riivab
minu silme ääri nagu käsi mis on lohu-
tusest loobunud Sammu rütm on ajakaja
kestvus meetrites See kes öö sees nõnda
vabalt Tartu südatalvest hardub hommikuks
on unustatud nagu hulkuv mardus
Vaatad koidu punetavaid sinisilmi ega tea-
gi kes su päeva helerõõmsaks värvis
Teosest