Laul maast, mida nimetan omaks

Silikaatkuubikuile toetub tald.
Tartu on nähtaval all -
roheliste tänavate labürint.
Taevas roomavaid pilvelahmakaid
pilkavad kraanade pikad kaelad.
Uuel neljakordseks sirguval majal
mustavad tühjalt
aknaaukude sügavad silmad.
Majamüraka ümber
mördikorpades tellinguil
askeldavad ehitajad.
Naabermaja räästa all
sisiseb seinale
ookri ja lubja sinakas segu,
pestes puhtaks ja värvides värskeks
vana maja kurbi külgi.
Lubjalaiguline muhelev maaler
kiikab kiiskavat, siledat seina.
Tore on olla siin -
pea kohal taevas,
jalge all pooleli maja -
ja tunda, et sinagi oled
ehitaja!
Teosest
lk. 31 - 32