Nüüd on minu jagu... Katkend luuletusest

Luik, Viivi

Nüüd on minu jagu

Tartu bussijaam, kus tolmu tõstab tuul,
õllepudelid, bensiin,
pühad kuusikud.
Nüüd on minu jagu
äraandja muie suure sõbra suul.
Inimelu salalahtrid,
kus on irvitades nuusitud.

Mõnda raskust päris rist on kanda.
Hambad krigisevad,
silm jääb kitsaks külmaks praoks.
Ühtki tolmutera, ühtki vihasädet
sellest koormast ei saa ära anda.
Mulle on neid tarvis
elamise jaoks.

bussijaam
tolm
eesti keeles
Asukoht teoses
Isamaa ilu hoieldes
lk 357