Ladvad liigutavad, sirab kasetoht

Nüüd on minu jagu
Tartu bussijaam, kus tolmu tõstab tuul,
õllepudelid, bensiin,
pühad kuusikud.
Nüüd on minu jagu
äraandja muie suure sõbra suul.
Inimelu salalahtrid,
kus on irvitades nuusitud.
Mõnda raskust päris rist on kanda.
Hambad krigisevad,
silm jääb kitsaks külmaks praoks.
Ühtki tolmutera, ühtki vihasädet
sellest koormast ei saa ära anda.
Mulle on neid tarvis
elamise jaoks.
Teosest