Kui sa lähed täna üle Kaubamaja
ristmiku, unusta end hetkeks
sel linna rahutul tuiksoonel,
aja pea kuklasse ja püüa
silmadega taevast.
Jää lihtsalt korraga seisma
ja kuula maad oma jalgade all.
Kas ei otsi su varbad juba teed läbi
kivi, asfaldi ja betooni? Seal kusagil
peab ju olema muld, niiske ja kutsuv.
Unusta ennast kesklinna tänavale
kuuse, kase või tammena, jää
lihtsalt korraga seisma ja oota,
et mets tuleks taas. Kuniks sammal
kasvab ja sabatihased punuvad
su sõrmede vahele oma pesa.
Asukoht teoses
lk 59
