Pirn puhkes aias esimesena,
siis kirss ja sirel õunapuiega,
lind Toomel laulis sellest kõigile.
Ta on kui printsess hällis looduse,
reaalne näide ime elava,
luht, nurmed, metsad, terve kodumaa,
kõik kutsutud on tema peole.
Jasmiin, kastanid, pärnad, kuused, kased,
kuldnokad, vindid, lõod, mesilased
üksteise võidu last nad lõbustavad,
ei lakka pidu, ikka uued kavad. –
Ma olen nagu varrul vaderina,
printsess mu kätel, üliõnnis mina.