Kas mäletad – Teda...
Ja õhtut veel seda,
kui selgesti säras üks täht?
Toomemäel aga,
lindusid sada,
öövalgus läitis meid kaht.
Neil laul oli mahe,
õhk värske ja jahe,
vahtralehtedest sahinad said.
Mõte siis põles
õnnede tules,
kuu mõõtis meri ja maid.
Ilm teadis seda muret,
mis leegitab tuled,
kas, sõber, seda uskusid siis,
et tulevad tuuled
idakaarest nii suured,
mis – Toomemäest kaugele viis?