Ju Toomemäel on käidud jumalaga
ja joomingute õitseaeg on käes:
nüüd püksid pakatavad täies väes
naised üksi öögivad zavoodi taga
ja öösiti nüüd ei me enam maga:
me süda läigib sees kui kiilasjää –
ah! joomingute õitseaeg on käes!
Kuis võiks küll kaine olla ma ja vaga!