Mercale
Enam ei ole tumma karjet su silmis
nagu haavatud metshirvel
kunagi kui ma sind esimest korda säravas
teatrikoridoris kohtasin
Enam ei ole su silmis metshirve pilku
silmad on sul nüüd laisad ja sogased
nagu Emajõgi sügisvihmade ajal
sealt ei loe enam midagi
peale veidra huvi
mõne oma noorema naiskolleegi vastu
oled ju viimased aastad
elanud nagu Sappho
oma lüüral vaid noori neidiseid
ülistades ja Lesbose hapukat veini
Mida on mul sult küsida
mida on sul mulle veel vastata
peale pika ja piinliku vaikuse