Emajõe kaldal neiuke kaebab,
Vaatab teisele kaldale.
Vastu tal kaebab teiselt poolt
Perepoeg, tema armuke:
„Tõtta sa siia, mu neiukene,
Sõua sa siia, mu omane!
Igav on olla üksinda.
Rutta sa, neiu, mu rinnale!
Ema sind noomib, õde ei salli,
Et sina armastad, kallis, mind. –
Sõua siia – mu süda soe,
Soem kui su ema ja õe rind!“ –
„Ei või, ei või, peiukene,
Rutata sinu rinnale:
Jõgi on sügav, vägev voo –
Ümber ta ajab parvek’se.“