Ah, kelle need,
need keelekandlel tantsind riimipooled,
mis värssi vangistanud und ja häbi?
Need kelle, ah,
need sihvakad ja täpsed sõnanooled,
mis vihvatavad naerdes rinnast läbi?
Ah, kelle need,
need tõed, mis deemoneid on laulma hõigand
ja valukuristikest leidnud kulda?
Need kelle, ah,
need vilkad värsijalad, sinna põigand,
kust kahtlevaina tagasi ei tulda?
Ah, kelle need,
need kirelaengud aja verre pillat,
öös ootamas üht viibet tuletiku?
Need kelle, ah,
need elujõele kaardund sõnasillad,
siit puudutamas kaldaid igaviku?
Asukoht teoses
lk 87
