Kuuskümmend aastat luule teele
Rahvast õpetasid sa,
Helistasid rõõmsal meelel
Oma kuldse kandliga.
Soovime, et kannel kõlab
Sinu kojas kaua veel,
Soovime, et luule elab
Kaunistuseks eluteel!
Soovime, et rõõmusäde
Tungiks rahva südame’,
Iga Eesti vend ja õde
Osa saaks sest omale!
Elupildid, luulekujud
Näitelaval nägusal.
Kustutagu mure tujud
Õhtutundel magusal.
Tõtaku su trepist laiast
Rahvas üles pidule,
Kõlagu su kaunist aiast
Iluhääled kaugele!
Sulle, armas „Vanemuine”
Õnne meie soovime:
Hõbe juustele aupärja
Õitsvaist lillist punume!