Keisrinna kinkis Tartule 3 kivist rajatist: Uspenski kiriku (valmis 1783. a), Kivisilla (avati 16.09.1784) ja Raekoja (õnnistatud sisse 1786, kuid lisaehitused nõudsid veel paar aastat). Ehitusmeister Johann Heinrich Walther ei saanud Kärevere ja Kärkna tellisetsehhidest õigeaegselt kätte Raekoja juurde kuuluvate laohoonete ja Vaekoja (Kaalukoja) ehituseks vajaminevaid kive, lisahooned nõudsid veel lisaaega.
Raekoja valmimisega venitamine oli aga põhjuseks, miks Grigori Potjomkin ja Liivimaa kuberner George von Browne määrasid Tartus 1786. a ehituste erikolleegiumi, kuhu kuulus ka noor ja energiline ehitusinsener, 24-aastane Gothard von Manteuffel. /---/
1790. a edutati Gothard kogu linna ehitusjuhiks ja noormees, andekas nii ehitusel kui malelaual, alustas ülikooli hoonete planeerimist. /---/
Taoline raevukas hoiak ei andnud Tartu juhtidele mingit võimalust, vaja oli aga kätte saada maaeraldis ülikooli hoonetele, siis sai edasi tegutseda. /---/
Maadeeraldamise taotlus Tartu ülikooli tarvis anti edasi Senatisse. Senat juba keisrikojast saabunud ettepanekut tagasi ei lükanud ja 4. mail 1799. a kinnitas Paul I vastavalt Senati otsusele maaeraldise Tartu keiserliku ülikooli rajamiseks Toomemäe ja endise Maarja kiriku (purustatud 1704. a Põhjasõja käigus) maa-alal. /---/
Ei ole teada, kas järgnev oli juba lubadus Paul I erasekretärile, kuid Gothard von Manteuffel lasi korrastada Toomeoru ja suvel 1799 peeti Paul I auks samas tänupidu. Hiilgavale muusika- ja kõneosavuse peole kutsuti külalisi St. Peterburist kuni Riiani välja. Kava alguses loeti ette keisri ukaas ja edasi vaheldusid kiidukõned muusikaga, kutsuti üles toetama Teaduse- ja kultuuriteed kaunistava hariduskeskuse loomist nii vaimselt kui rahaliselt. Kavast ei puudunud ka elavmale, rõhutamaks Tartu kultuuri- ja keisrikoja malelembust. Kohale kutsutud parimad maletajad Ernst Zoege von Manteuffel ja Carl Amelung demonstreerisid käike ja kombinatsioone malelaual. Pidu kujunes pitsatiks allkirjale Tartu tõusmisel Euroopa ülikoolilinnade ridadesse. Edaspidi kujunes Toomeorg üliõpilaspidude korraldamise paigaks. 12. juunil 1800 tuli kokku kuraatorite kolleegium, kus kinnitati juba arhitekt Johann Wilhelm Krause projektid ehitatavatele ülikoolihoonetele. Päikesepaisteks tuli lugeda paleepööret Peterburis 1801. a, kui troonile tõusis Aleksander I (valitses 1801–1825). Uus keiser tegi koheselt suunamuutuse ja hakkas läbi viima oma vanaema Katariina kavasid Teaduse- ja kultuuriteel. Ta soosis ja toetas kiiresti Tartu ülikooli avamist, mis saigi teoks 21. aprillil 1802. a üüritud Ülikooli tn. 16 ruumes.
Asukoht teoses
lk 49–52
