Minu Supilinn. Läbi linna minnes...

Läbi linna minnes selgus sõjapurustuste suurus. Puha ainult varemed. Ülejõel ei olnudki enam peale purustatud müüride ja paljaste korstnate midagi. Plekk ja raud kolises tuule käes. Tartu, mu kodulinn Tartu, mis sinuga küll on tehtud?! Kelle käed koristavad selle tohutu risu ja kelle käed ehitavad jälle uued majad? Linn on inimtühi. Kas Tartu jääbki keskelt tühjaks? Hirm tuli peale läbi selle linnajao minnes. Igal pool kõlises ja mürtsus. Tuule käes liikusid kergemad asjad, lahtised uksed ja aknad. Varemetes oli justkui elu. Igalt poolt võis midagi kaela kukkuda, igalt poolt, iga vareme nurga tagant võis keegi sind maha koksata.